Gustav Rose

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Gustav Rose
Sündinud	18. märts 1798 Berliin, Preisi kuningriik
Surnud	15. juuni 1873 (75-aastaselt) Berliin, Preisi kuningriik
Rahvus	sakslane
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	mineraloogia

Gustav Rose (18. märts 1798 Berliin – 15. juuli 1873 Berliin) oli saksa mineraloog. Tema isa oli farmakoloog Valentin Rose (1762–1807), tema vend Heinrich Rose (1795–1864) oli samuti mineraloog ja tema poeg Edmund Rose (1836–1914) oli tunnustatud kirurg.

Ta õppis Berliini Ülikoolis mineraloog Christian Samuel Weissi (1780–1856) käe all. Lisaks õppis ta Stockholmis füüsikalise keemiku Jöns Jakob Berzeliuse käe all. Stockholmis tutvus ta Eilhard Mitscherlichiga (1794–1863), kellest sai tema eluaegne sõber ja kellel ta aitas kristallide isomorfismi seadust välja töötada. Temast sai 1826. aastal Berliini ülikooli mineraloogia abiprofessor, aastal 1856 sai temast Berliinis asuva Kuningliku Mineraloogiamuuseumi direktor ja alates 1863. aastast kuni oma surmani oli ta Saksa Geoloogiaühingu president.

Ta osales 1829. aastal toimunud teaduslikus ekspeditsioonis Venemaale koos Alexander von Humboldti ja Christian Gottfried Ehrenbergiga. Ekspeditsiooni ajal uuris ta mineraale Altai ja Uurali mäestikes ning Kaspia mere äärses piirkonnas. Aastal 1850 käis ta koos Mitscherlichiga geoloogilisel uurimisreisil Vesuuvi ja Etna juures ning Lipari saartel. Aastal 1852 uuris ta Lõuna-Prantsusmaa kustunud vulkaane ja 1856. aastal sooritas ta geognostilisi uurimusi Krkonošes.

Gustav Rose uuris kristallograafiat ja petroloogiat^[1]. Tema tuntumad uurimistööd käsitlesid meteoriite ja kondreid. Koos Gustav Tschermak von Seyseneggi ja Aristides Brezinaga (1848–1909) töötas ta välja süsteemi meteoriitide klassifitseerimiseks: Rose-Tschermak-Brezina klassifikatsiooni.

Eriti huvitasid teda mineraalide kristallstruktuuri ja füüsikaliste omaduste seosed. Ta uuris kristallide vormi ja elektrilise polarisatsiooni seoseid, samuti kaltsiumkarbonaadi heteromorfismi. Teda peetakse sellise mineraalide süsteemi koostajaks, mis arvestab mineraalide keemilist koostist, isomorfismi ja morfoloogiat. Ta uuris kvartsi, päevakivi ja graniiti, põikintrusiivsete tardkivimite komponente jne. Roset peetakse peegeldava goniomeetri esmakasutajaks Saksamaal.

Ta avastas listeniidi leiukoha Berjozovskis tänapäeva Sverdlovski oblastis.

Tema järgi on nimetatud roosat värvi mineraal roseliit ja teda peetakse perovskiidi avastajaks. Perovskiit sai nime Vene mineraloogi Lev Aleksejevitš von Perovski (1792–1856) järgi. Teda peetakse terminite "hovardiit" ja "enkriit" väljamõtlejaks.